DIANA LUIKMETS
Vilistlaskonna hinnang on kõrgkooli jaoks oluliseim sisend, mille kaudu tehakse õppekavades ning õppekorralduses muudatusi. Vilistlane omab läbitud kõrgkooli õppekvaliteedist ning väljunditest parimat ülevaadet läbi oma kogemuse ja oskab tuua välja kõrgkoolide õppekavades olevad kitsaskohad tööturul saadud kogemust arvesse võttes. Samas on vilistlaskond ka oluline faktor, mille järgi kõrgkooli hinnatakse. Artikkel põhineb uurimusel, mille uurimisprobleem on püstitatud küsimusena: Millised on Tallinna Ülikooli andragoogika bakalaureuse ning magistri õppekavade vilistlaste kogemused ning hinnangud läbitud õppekavadele? Uuringu käigus viidi läbi internetipõhine küsitlus, millele vastas 9 Tallinna Ülikooli andragoogika bakalaureuse eriala vilistlast ning 26 Tallinna Ülikooli andragoogika magistri eriala vilistlast. Uuringust selgus, et bakalaureuseõppe ning magistriõppe vilistlased on andragoogika eriala õpingutega ja õppekavaga rahul ning need on toetanud igati vilistlaste professionaalset ning isiklikku arengut. Artikkel on suunatud Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi andragoogika ja täiskasvanuhariduse valdkonna õppejõududele, kellele on uurimuse abil saadud vilistlaste tagasiside väga heaks sisendiks õppekava arendamiseks ning õppekava rahvusvahelise akrediteerimisaruande koostamiseks. Samuti on artikkel suunatud kõigile vilistlastele, kes on andragoogika eriala lõpetanud ning kellel on huvitav teiste vilistlaste kogemusi lugeda. Ning miks mitte ka abiturientidele, kel on huvi asuda andragoogikat õppima ning kellele võib vilistlaste tagasiside otsustamisel suureks toeks olla.
Võtmesõnad: andragoogika, andragoogika vilistlased, vilistlaste tagasiside, vilistlaskond, andragoogika õppekava, andragoogika õpingud
Sissejuhatus
Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu 13.06.2012. a loodud ning 21.02.2013. a muudetud dokumendi “Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine kõrghariduse eseimesel ja teisel astmel” kohaselt hindab EKKA õppekavagrupi kvaliteeti hindamisvaldkondade ja standardite lõikes, mis sisaldab ka eeldust, et kõrgkooli õppekava arendamisel arvestatakse üliõpilaste, tööandjate, vilistlaste ja teiste huvipoolte tagasisidega (“Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine kõrghariduse esimesel ja teisel astmel”, 2013). Sellise praktika kaudu saab ülikool informatsiooni, kas kasutatavad õpiväljundid ja püstitatud eesmärgid toetavad vilistlaste tööhõivet ning professionaalse identiteedi kujunemist. Vilistlaskond on kõrgkooli üks põhilisi hindajaid ning samas hinnatakse kõrgkooli ka vilistlaste järgi. Kõrgkooli õppekavade kvaliteedi ja arengu seisukohalt on olulised osapooled: õppejõud, üliõpilased, praktika juhendajad, tööandjad ja vilistlased, sest nende tagasiside kaudu luuakse uusi arengusuundi. Nende tagasiside on sisendiks erinevatele muutustele kõrgkoolides ning õppekavades. See fakt näitab ilmekalt, kui tähtis on vilistlaste ning teiste osapoolte tagasiside kõrgkoolidele ning sealsetele õppekavadele.
Tallinna Ülikool on ainus kõrgkool Eestis, kus on võimalik omandada andragoogika bakalaurerusekraad ja magistrikraad. Andragoogika õppimine sobib aktiivsele, enda suhtes nõudlikule õppijale, kellel on huvi end arendada ning iseseisvalt õppida. Õppima oodatakse inimesi, kes on avatud suhtlejad, terased, peavad lugu grupis õppimisest ja on huvitatud täiskasvanuhariduse ja täiskasvanute koolituse valdkonna arengutest ning hoolivad ühiskonnas toimuvast. (www.tlu.ee). Need omadused andragoogikat õppiva või õppima suunduva inimese puhul on olulised eelkõige seetõttu, et andragoogilt oodatakse väga head suhtlemisoskust, mis loob tema kui andragoogi puhul väga suurt väärtust. Lisaks on võrreldes teistes Eesti kõrgkoolides õpetatavate ainetega andragoogikat õppes oluline grupis õppimise oskus ning huvi grupis õppida, kuna väga paljud erialaained baseeruvad grupiprotsessidele ning grupis õppimisele.
Uuring viidi läbi kvalitatiivse uurimisviisi, ehk küsimustiku abil, mis koostati Google Forms keskkonnas. Küsitlus edastati vilistlastele e-mailitsi. Teadusartikkel loodi vilistlaste tagasiside põhjal, mis saadi Google Forms keskkonnas loodud küsimustiku abil.
Artikli eesmärk on luua ülevaade Tallinna Ülikooli andragoogika bakalaureuse ja magistri eriala tudengite kogemustest ning tutvustada nende antud hinnanguid õpingutele ning õppekavadele. Artikli eesmärgist lähtuvalt on uurimuse probleem esitatud küsimusena: Millised on Tallinna Ülikooli andragoogika bakalaureuse ning magistri õppekavade vilistlaste kogemused ning hinnangud läbitud õppekavadele ning õpingutele?
Vilistlaste tagasiside
Kõrgkoolide õppekavad luuakse eesmärgiga pakkuda üliõpilastele parimat võimalikku kõrgharidust, mis teeks neist oma ala spetsialistid ning maksimeeriks vilistlastena nende konkurentsivõimet ning võimalusi tööturul. Samuti pole vähem oluline panus spetsialistide kogukonda. Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut, mis annab võimaluse saada andragoogika ja täiskasvanuhariduse valdkonna spetsialistiks, on kahtlemata kõrgkool, mis annab andragoogika õppekava vilistlaste näol suure panuse Eesti andragoogika kogukonda.
Tagasiside on väga oluline osa kõrgkooli kvaliteedi arendamisest ning konkurentsivõimest. Eelkõige tuleb tagasisidet ning arvamust küsida üliõpilastelt, vilistlastelt, tööandjatelt (sealhulgas praktika juhendajad) ning kõrgkooli töötajatelt (EÜL, 2005).
Vilistlastelt küsitav tagasiside on määrava tähtsusega sellepärast, et nende tagasiside kaudu on võimalik saada üldist hinnangut õppekava terviklikkusest, vastavusest tööturu nõudmistele ning saadud oskuste ja teadmiste rakendatavusest. Tagasiside ning hinnangud, mida annavad vilistlased, aitavad edukalt välja selgitada õppekavade arenguvõimalusi ja puudusi ning on oluliseks sisendiks õppeprotsessi, õppekeskkonna ja –kultuuri arendamisel (EÜL, 2005). On selge, et vilistlaste tagaside ning hinnangud on kõrgkoolile väga olulise tähtsusega, sest nad figureerivad juba tööturul ning annavad tagasisidet selle kohta, kuivõrd toetab õppekava reaalset tegutsemist tööturul.
Vilistlastelt tuleb küsida tagasisidet umbes pool aastat või aasta peale kõrgkooli edukat lõpetamist ning diplomi saamist. Pool aastat ning aasta on piisav aeg, mil vilistlane on võimeline andma objektiivset hinnangut läbitud erialale ning kõrgkoolile (EÜL, 2005). Ühelt poolt on see piisav aeg, et vaadata objektiivselt tagasi ajale kõrgkoolis, teisalt on selle aja sees nii mõnigi vilistlane juba tööle asunud ning saab anda tagasisidet tööturu aspektist vaadatuna.
Samuti on väga oluline kaasata vilistlased kõrgkooli kvaliteedi arendamisse pikemas perspektiivis. Väga kasulikuks ja heaks praktikaks on regulaarsed vilistlaste küsitlused kõrgkoolide poolt (EÜL, 2005).
Tagaside olulisusest lähtuvalt on ka kindlad põhimõtted, mida peab tagasiside küsimisel silmas pidama. Esmalt peab tagasiside toimimise protsess kirjalikult etappide kaupa fikseeritud olema (EÜL, 2005). See loob tagasiside küsimise ja saamise protsessile kindla struktuuri, mille abil on võimalik saada kõige olulisem ja vajalikum info, mida parasjagu tarvis on. Teiseks peavad osapooled olema protsessist teadlikud ning teadma, et neil on võimalus sellesse protsessi panustada (EÜL, 2005). Selle kaudu on võimalik rohkemal määral tagasisidet saada, mis omakorda loob vundamendi vajalikeks ning olulisteks muutusteks. Tulemuste edastamine õigetele instantsidele ning tagasiside tulemuste laiem avalikustamine on muutuste läbiviimise ja teadvustamine aspektist väga oluline, sest tagasiside ei saa olla aluseks muutustele, kui see ei jõua õigetesse kätesse (EÜL, 2005). Kasutades läbimõeldud meetodeid ning mitmekesist metoodikat, on parendustegevus, mille abil kõrgkooli õppe kvaliteeti tõsta, efektiivsem ning konkreetsem (EÜL, 2005). Luues mitmekülgset tagasiside süsteemi ning seda rakendades on võimalik jõuda suuremate muutusteni, mis on kõrgkooli õppetöö kvaliteeti arvestades mastaapse tähtsusega.
Tööandjate tagasiside
Kuna kõrgkoolis käimise üks eesmärke on akadeemilise kraadi näol laiendada oma võimalusi tööturul, on ka tööandjate tagasiside kõrgkoolile ja õppekavale küllaltki oluline. Tööandjad eeldavad kõrgkooli diplomi omandanud töötajalt teatud kompetentse ning selle kaudu saab kõrgkool tööandjalt vajalikku tagasisidet, mis aitab arendada kõrgkooli ning õppekava kvaliteeti. Samuti viia ellu vastavaid muudatusi, mis kuvanduvad tööandjate tagasisidest ning mille puhul on selge, et antud muudatus õppekavas toob kaasa positiivseid nähtusi seoses tööandjate ootustega ning vilistlaste konkurentsivõimega tööturul.
Tööandjatelt kogutava tagasiside abil on võimalik hinnata õppekava ning kõrgkooli lõpetaja omandatud oskuste ning teadmiste vastavusi erinevate ametikohtade vajadustele. Selle tagasiside kaudu saab edukalt hinnata õppekava terviklikkust ning omandatud kvalifikatsiooni (EÜL, 2005). On selge, et tööandja nägemus sõltub ka töötaja subjektiivsest olemusest, ent fundamentaalsed kompetentsid, mis töö käigus ilmnevad, on siiski need, mille põhjal on võimalik aimu saada ning tagasisidet anda töötaja võtmekompetentside kohta.
Väga oluline komponent kõrgkoolis õppimise puhul on praktika. Praktika annab tudengile võimaluse näha õpitavat eriala praktilisest aspektist. Samas pole vähem oluline ka see, et tööandjate aktiivne ja mitmekülgne kaasamine praktika korraldamisse on alus selleks, et praktikat saaks eesmärgipärasemalt läbi viia, arendades praktika põhimõtteid, tingimusi ja koostöövorme (EÜL, 2005).
Tagasiside mudel
Kuna tagasiside efektiivselt kasutamise aluseks on info struktureeritus, siis on väga oluline, et tagasiside küsimisel, töötlemisel ning kasutamisel oleks kindel mudel.
Brennan ja Williams (viidanud Haaristo, 2014) on jaganud tagasiside kogumise praktikaid käsitlevas teoses tagasiside tsükli seitsmeks põhiliseks etapiks, mille osad on kõik oma olulisuse poolest võrdsed (Joonis 1).
Joonis 1 (Brennan & Williams, 2004, viidanud Haaristo, 2014)
Et alustada tagasiside küsimist, peab olema seatud eesmärk (Brennan & Williams, 2004, viidanud Haaristo, 2014). Eesmärgi seadmine annab tagasiside kogumisele sisendi ning loob aluse struktuurile.
Andmekogumismeetod on oluline seetõttu, et lähtuvalt sellest, millist informatsiooni on vaja, valitakse sobivaim meetod, kuidas seda saada. Võimalikeks meetoditeks võivad olla näiteks intervjuud (struktureeritud, poolstruktureeritud või struktureerimata), küsitlused, diskussioonigrupid jne (Brennan & Williams, 2004).
Andmete kogumine ja analüüs on viis, mille kaudu saab info, millega edasi tegutseda. Olulised küsimused andmete kogumise ja analüüsi puhul on: milliseid küsimusi küsida? Kuidas analüüsida ja raporteerida tulemusi? Millele keskenduda? (Brennan & Williams, 2004)
Andmete interpretatsiooni ehk tõlgendamise kaudu mõtestatakse saadud andmed ning vaadeldakse neid vastavas kontekstis.
Tulemuste arvestamine otsustusprotsessides on etapp, kus tagasiside muutub reaalseks võimalikuks õppetöö kvaliteedi tõstjaks, sest kui tagasiside tulemusi võetakse arvesse kõrgkoolile oluliste otsuste tegemisel, siis tähendab see seda, et tagasiside on täitnud oma eesmärgi – aidanud kaasa kõrgkooli kvaliteedi arendamisele.
Tulemuste esitlemine ja levitamine seisneb selles, et muutused, mis on toimunud läbi tagasiside saamise, tuuakse nähtavale ning sealjuures tõenäoliselt ka teadvustatakse, et muutuse aluseks on olnud tagasiside vilistlastelt, tööandjatelt või mõnelt muult osapoolelt.
Tagasisideprotsessi hindamine ja monitoorimine on oluline selle jaoks, et hinnata, kas tagasiside küsimise ja töötlemise protsess on vastavuses tagasiside küsimise eesmärkidega ning kas protsess toimib ning õigustab end.
Meetod ja valim
Vastavalt uurimistöö probleemile ja eesmärgile valiti uurimismeetodiks internetipõhine küsitlus. Internetipõhise küsitluse tugevuseks on kiirus, lihtsus ning odavus. Kuna elutempo on kiire, siis võimaldab internetipõhine küsitlus vastata küsitlusele vastajale sobival ajal ning kohas. Küsitluste eeliseks peetakse ka seda, et nende kaudu saab koguda suure andmestiku, esitades inimestele rohkelt küsimusi (Hirsjärvi jt 2004, viidanud Kidron, 2008). Samuti võimaldab internetiküsitlus uurijal andmeid kiirelt talletada ning neid arvuti abil analüüsida. Internetiküsitluse suureks plussiks on ka see, et ajakava ning kulutusi on võimalik üsna täpselt ette planeerida (Hirsjärvi jt 2004, viidanud Kidron, 2008). Internetipõhine küsitlus annab võimaluse küsitleda ka inimesi, kelle asukoht on mujal ning see on internetipõhise küsimustiku abil uurimise eelis, sest sel juhul ei mängi territoriaalsus rolli ning ka vastused võivad olla mitmekülgsemad. Küsitluse meetodi puudusteks peetakse seda, et ei ole võimalik kontrollida, kas vastatakse hoolikalt ja ausalt (Hirsjärvi jt 2004, viidanud Kidron, 2008). Samuti peetakse meetodi nõrkuseks seda, et küsimuste valesti mõstmist on keeruline avastada (Hirsjärvi jt 2004, viidanud Kidron, 2008).
Uurimistöö teemast lähtuvalt oli valimiks 9 Tallinna Ülikooli andragoogika eriala bakalaureusetaseme lõpetanut ning 26 Tallinna Ülikooli andragoogika eriala magistritaseme lõpetanut. Küsimustik saadeti e-mailitsi bakalaureruse ning magistri vilistlastele esmakordselt 7. aprillil 2016. aastal ning kordusküsitlus saadeti bakalaureruse ning magistri vilistlastele 25. aprillil 2016. aastal. Küsitlusest selguvad hinnangud õpitule ning kogemus ja rahulolu, mis on omased ainult Tallinna Ülikooli andragoogika eriala bakalaureuseõppe ning magistriõppe vilistlatele.
Tulemused
Tulemused on esitatud küsimuste lõikes. Bakalaureuse vilistlaste tulemustes on välja toodud 13 küsimust ning magistri vilistlaste tulemustes on välja toodud 11 küsimust. Vastused nendele on kobineeritult protsentuaalsete tulemustena ning kvalitatiivsete näidetena (kursiivis). Selline tulemuste tõlgendamise viis osutus antud uurimismeetodi ning küsitluse puhul sobivaimaks, sest iga küsimus peegeldab teatud sisu.
Bakalaureuse vilistlased
1. Mis aastal alustasid andragoogika bakalaureuse erialal õppimist Tallinna Ülikoolis?
Joonis 2. Küsimuse ”Mis aastal alustasid andragoogika bakalaureruse erialal õppimist Tallinna Ülikoolis?” tulemused protsentuaalselt.
Selgus, et 9 vastajast 4 (44.4%) alustasid andragoogika bakalaureuse õpinguid Tallinna Ülikoolis aastal 2008. 3 vastanut (33.3%) alustas bakalaureruseõpinguid mõnel muul aastal, mida küsitluses välja polnud toodud ning ülejäänud 2 (22.2%) vastanutest alustasid andragoogika erialalal studeerimist 2010. aastal.
2. Mis aastal lõpetasid andragoogika bakalaureuse eriala Tallinna Ülikoolis?
Joonis 3. Küsimuse ”Mis aastal lõpetasid andragoogika bakalaureuse eriala Tallinna Ülikoolis?” tulemused protsentuaalselt.
9 vastajast 5 (55.6%) sai andragoogika bakalaureuse diplomi 2011. aastal. 2 vastanut (22.2%) lõpetas andragoogika bakalaureuse mõnel muul aastal, mis küsitluses täpsemalt ei ilmne ning ülejäänud 2 vastanut (22.2%) omandas andragoogika bakalaureuse kraadi 2013. aastaks.
3. Asusin andragoogika bakalaureuse eriala õppima, sest… (palun valige sobiv variant)
Joonis 4. Küsimuse ”Asusin andragoogika bakalaureuse eriala õppima, sest…(palun valige sobiv variant) tulemused protsentuaalselt.
9 vastanust 4 (44.4%) tõid välja, et asusid andragoogika bakalaureuse eriala õppima, sest eriala huvitas neid. 1 vastanule (11.1%) meeldis töö, mida selle eriala haridusega teha saab. 1 vastaja (11.1%) asus andragoogikat õppima sest, see pakkus talle eneseteostust. 1 vastajatest (11.1%) vastas, et asus andragoogikat õppima, sest ta on selles tugev. Seevastu 1 vastajale (11.1%) soovitasid vanemad andragoogikat õppima minna ning 1 vastanu (11.1%) valis andragoogika, sest see pakub talle kindla töökoha.
4. Kuivõrd oled rahul valitud õppekavaga? Palun vali skaalal sobiv variant.
Joonis 5. Küsimuse ”Kuivõrd oled rahul valitud õppekavaga?” vastused protsentuaalselt.
Küsimusele vastas 9 vilistlast. Skaala jaotati 5 erinevaks osaks, kus 1 – ei ole üldse rahul ning 5 – olen väga rahul.
4 vastajat (44.4%) on valitud õppekavaga väga rahul. 4 vastajat (44.4%) hindasid õppekavaga rahulolu skaalal number neljaga, ehk siis nemad on valitud õppekavaga rahul. Seevastu 1 vastaja (11.1%) rahulolu õppekavaga on pigem neutraalne ehk skaalal number 3. Rahulolematust valitud õppekava suhtes vastuste seast ei ilmnenud.
5. Palun põhjenda oma vastust
Antud küsimusele vastas 8 vilistlast. Peamiselt toodi välja, et ained toetasid nii enese kui ka ümbritseva mõistmist ning saadud teadmised on edaspidises elus ja töös vajalikuks osutunud ning kasuks tulnud. Märgiti ka seda, et erialast on edasises elus ja töös olnud isegi siis kasu, kui otseselt erialasel tööl ei töötata. Üks vilistlane märkis, et valitud õppekava oli liiga teoreetiline ning praktilisi teadmisi jäi vajaka.
Vilistlane 1: Ained valdavalt toetasid minu soovi õppida inimesi ja nende loomust paremini mõistma ning seda, kuidas neid toetada.
Vilistlane 2: Saadud teadmised aitasid edaspidi elus ja tööd isegi siis, kui tööalaselt ei olnud täiskasvanuõppimisega otseselt seotud.
Vilistane 3: Kuigi enda jaoks esialgu tundus üsna hämar maa, sain aja jooksul aru, et olin õige valiku teinud. Ma tundsin ennast õpigrupis mugavalt ja õppisin märkama (sh ennast). Erialast on edasises elus ja töös olnud palju kasu, kuigi otseselt erialase töö peal leiba ei teeni.
Vilistlane 4: Liialt teoreetiline, selle eriala puhul oleks kindlasti vaja juurde praktilisi teadmisi koolituste korraldamisest. Rohkem praktikuid kaasata. Rohkem külastusi erinevatesse asutustesse.
6. Millised on probleemid, millega puutusid kokku õpingute ajal?
Küsimusele vastas 9 vilistlast. Vastajad tõid välja, et kohati ei saadud aru, kuidas õpitavat praktikaga seostada ning miks ja kuidas õpitu päriselt omavahel seotud on ning milline on andragoogi töö igapäev. Märgiti ka seda, et polnud piisavalt piire ja küsimusi, millele õppija vaatenurk vastama oleks pidanud. Samuti jäid mõned tõstatatud probleemid lahenduseta. Probleemid, millega õppijad kokku puutusid olid paljuski isiklikku laadi – ajapuudus, kuna paljude õppeainete mahukad tööd sattusid samale ajale, perekonna ja töö kõrvalt aja leidmine. Toodi ka välja, et õpingute ja töö tasakaal ning hea vaimse tervise hoidmine ja taastamine oli probleemiks. Märgiti ka, et õppetooli ja üliõpilaste vahel valitses nõrk koostöö ning infopuuudus. Probleeme tulenes ka sellest, et õppetöö koordinaatorist polnud kasu ning bakalaureuse eksami nõuete ning ajalise normi vahel oli dissonants. Samuti oli ühe vilistlase mureks see, et bakalaureuseeksami juhendamine praktiliselt puudus.
Vilistlane 1: Oleksin võib-olla oodanud enam piire või küsimusi, millele minu vaatenurk vastama oleks pidanud – loovuse avaldumiseks on hea, kui raamil on 3 külge olemas ja 4. avatud. Õppejõud ei kasutanud alati andragoogilist lähenemist. juhtus ka seda, et tõstatatud probleem jäi kuidagi õhku – jäi lahenduseta.
Vilistlane 2: Õpingute korralduslik pool, koordinaatorist ei olnud kasu. Liiga palju kohustuslikke vaba ainete punkte, mis tuli ”lihtsalt läbida”, et ülikool ära lõpetada. Bakalaureuse eksami nõuded polnud vastavuses ajalise normiga, mis selleks ette nähtud oli ja juhendamine praktiliselt puudus.
Vilistlane 3: Perekonna ja töö kõrvalt aja leidmine. Loengues osalemine nõudis sõitmist Jõgevamaalt 25 km Tartusse ja sealt edasi Tallinnasse ja tagasi, aga see oli seda väärt.
Vilistlane 4: Pigem isiklikud probleemid (kodused jne), kohati ka ajendi küsimused, et miks ja kuidas see kõik päriselt omavahel seotud on. Ma ise arvan, et ma polnud lihtsalt selleks veel valmis.
7. Millised on sinu ettepanekud andragoogika eriala bakalaureuse õppekava osas?
Küsimusele vastas 8 vilistlast. Küsimustele vastanud vilistlased tõid välja, et õppekavas võiks sisalduda aineid, mis tutvustavad koolituste finantsilist poolt, sealhulgas koolitaja töötasu ning hinnapakkumiste tegemist. Mainiti ka, et külastusi erinevatesse asutustesse võiks rohkem olla ning iga õpitav teooria koheselt seostada ka praktikaga. Vastustest ilmnes ka, et lõpueksami üleshitus võiks olla teistsugune ning samuti võiks juhendaja töö kirjutamisel rohkem juhendada.
Vilistlane 1: Õppekavas või mõnes aines võiks sisalduda ka õpetus, kuidas osaleda hangetes, millest lähtuda hinnapakkumistel ehk mis on koolitajate töötasu. Meie kursuse puhul tundus, et aine ”Andragoogi sotsiaalsed oskused” oleks võinud pigem olla esimesel aastal või siis teisel moel üles ehitatud – aine võttis kokku mitmeid varem läbi võetud teemasid ja seda loenguvormis, kuid pigem oleks seda saanud läbi viia enam grupiressurssi kasutades ja läbitud teemasid kinnistades.
Vilistlane 2: Vaba ainete osakaalu vähendada, lõpueksami üleshitus ümber kujundada ja rohkem juhendamist töö kirjutamisel.
Vilistlane 3: Kaasata praktikuid, erinevad külastused valdkonna asutustesse. Suurem rõhk avalikule esinemisele ja presentatsioonide koostamisele. Erinevate meedia ja multirmeedia kasutamise kogemusi. Suurem praktiline kogemus erinevate õpimeetodite tegemisel.
Vilistlane 4: Sarnaseid või üksteisest täiendavaid ülesandeid võiks kombineerides saada esitada või kaitsta mitme õppejõu ees korraga.
8. Millised on sinu ettepanekud andragoogika eriala maine kujundamiseks?
Küsimusele vastas 7 vilistlast. Toodi välja, et peaks õppekava sisust ning tuleviku erialadest selgema kuvandi looma. Soovitati ka erinevaid meediavõimalusi senisest enam kasutada. Üks vilistlane tõi ka välja, et tuleks levitada erialast sõnavara, et tööandjad oskaksid rohkem kirjeldada, kui neil on vaja andragoogika taustaga töötajaid.
Vilistlane 1: Mulle tundub, et alustama peaks andragoogi maine kujundamisega. Andragoogi maine järgi oleks ta justkui assistent (isegi kui ta on koolitaja rollis) – ehk siis teda nähakse pigem tugipersonalina, kui väärtust ja sisu loova ametina.
Vilistlane 2: Ma arvan, et ei tohi mainet kujundada, muidu muutub kõik võltsiks ja siis kaob erilisus ära. Meie riigis on juba liiga palju maine kujundamist.
Vilistlane 3: Arvan, et eriala maine on üsna hea. Samas rikuvad mainet sellised erialased ained, mida saavad valida ka teiste erialade tudengid, kes üldist andragoogika fooni ei tunne ning teevad ennatlikke järelusi ainult ühe kogemuse põhjal (nii TLÜs kui TÜs). Maine kujundamiseks võiks haarata küll ka teiste erialade tundengeid, kuid tuleb mõista, et nende taust ja eelteadmised on hoopis teised ning seega peaksid ka nõudmised olema veidi tagasihoidlikumad.
9. Millised kõrvalaine(d) või kõrvaleriala(d) võtsid õpingute jooksul?
9 küsimusele vastajat võtsid õpingute jooksul järgmised kõrvalained ning kõrvalerialad: loovusõpetus, psühholoogia, turundus, reklaam, majandus, rekreatsiooni korraldus, personali juhtimine, sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia, projektijuhtimine, organisatsioonipsühholoogia ning erinevad keeled.
10. Kas valitud kõrvalained või kõrvaleriala suurendab võimalusi sinu ametis või uue töö leidmisel?
Joonis 6. Küsimuse ”Kas valitud kõrvalained või kõrvaleriala suurendab võimalusi sinu ametis või uue töö leidmisel?” tulemused protsentuaalselt.
Küsimusele vastas 9 vilistlast. Skaala jaotati 5 erinevaks osaks, kus 1 – ei nõustu üldse ning 5 – nõustun täielikult.
9 vastajast 4 (44.4%) nõustusid täielikult, et valitud kõrvalained või kõrvaleriala suurendab nende võimalusi oma ametis või uue töö leidmisel. 3 vastanut (33.3 %) vastasid skaalal valides number 4 taseme, mis tähendab seda, et nad nõustusid, et valitud kõrvalainete või kõrvaleriala suurendab nende võimalusi tööturul. 2 vastajat (22.2%) hindasid kõrvalainete ja kõrvalerialade vajalikkust tööturu kontekstis neutraalselt ehk valides skaalal number 3.
11. Millisena näed andragoogika valdkonnaga seotud töö leidmise võimalusi peale bakalaureuseõppe lõpetamist?
Joonis 7. Küsimuse ”Millisena näed andragoogika valdkonnaga seotud töö leidmise võimalusi peale bakalaureuseõppe lõpetamist?” tulemused protsentuaalselt.
8 vastajast 3 (37.5 %) peab andragoogika valdkonnaga seotud töö leidmise võimalusi peale bakalaureuseõppe lõpetamist väga heaks. Seevastu 3 vastajat (37.5%) peab võimalusi ebamääraseks ning nad on sellest johtuvalt mures. 2 vastajat (25%) on vastanud valides ”Other” ning pole täpsustanud milliseks nad võimalusi peavad.
12. Kuivõrd rahul oled andragoogika eriala bakalaureuse õpingutega? Palun vali skaalal sobiv variant.
Joonis 8. Küsimuse ”Kas valitud kõrvalained või kõrvaleriala suurendab võimalusi sinu ametis või uue töö leidmisel?” tulemused protsentuaalselt.
Küsimusele vastas 9 vilistlast. Skaala jaotati 5 erinevaks osaks, kus 1 – ei ole üldse rahul ning 5 – olen väga rahul.
9 vastajast 5 (55.6%) vastasid, et nad on andragoogika eriala bakalaureuse õpingutega väga rahul. 3 vastajat (33.3%) hindasid andragoogika bakalaureuse õpingutega rahulolu numbriga 4, mis tähendab seda, et nad on rahul. Seevastu ilmneb ühe vilistlase (11.1%) vastusest, et ta ei ole andragoogika eriala bakalaureuse õpingutega üldse rahul.
13. Palun põhjenda oma hinnangut
Küsimusele vastas 9 vilistlast. Toodi välja, et õppimine oli pere ja töö kõrvalt väga pingeline ja tihe ning lõpuks oldi väga väsinud. Märgiti ka seda, et liiga tihti küsiti endalt, miks üldse andragoogikat õpitakse ning puudus arusaan omandatud materjali vajalikkusest. Samas vastati, et tänu õpitud erialalae on omandatud teadmisi ja meetodeid, mida on vaja ükskõik millisel töökohal töötades. Toodi ka välja, et omandatud teadmised on ka elus üldiselt kasuks tulnud, mitte vaid tööalaselt. Üks vilistlane rõhutas ka seda, et õppis tänu andragoogika erialal õppimisele end rohkem tundma nii õppija kui ka andragoogina.
Vilistlane 1: Õpingud iseenesest olid väga kasulikud – arendasid kriitilist mõtlemist, analüüsioskust, esinemisjulgust, aitasid ennast leida (isegi kui see eneseleidmine ei toiunud andragoogikas…)
Vilistlane 2: Tänu õpitud erialaale olen omandanud teadmisi, meetodeid, arendanud endas vajalikke omadusi, mida läheb vaja ükskõik mis töökohal töötades.
Vilistlane 3: Kas kõik pidigi tulema nii keeruline ja raske – või oleks saanud teisiti lähenedes – vähemate kannatustega – parema tulemuse J
Vilistlane 4: No isegi, et need võtsid väheke pikalt aega ja sidusus on väga kunstlik ja kujundlik siis ma ei oleks vist see, kes ma olen ilma seda õppimata J
Magistri vilistlased
1. Mis aastal alustasid andragoogika magistri erialal õppimist Tallinna Ülikoolis?
Joonis 9. Küsimuse ”Mis aastal alustasid andragoogika magistri erialal õppimist Tallinna Ülikoolis?” tulemused protsentuaalselt.
Selgus, et 26 vastajast 6 (23.1%) alustasid andragoogika magistri õpinguid Tallinna Ülikoolis aastal 2009. 3 vastajat (11.5%) alustasid õpinguid 2008. aastal. 4 vastajat (15.4%) alustasid magistriõpinguid 2013. aastal. 6 inimest (23.1%) alustasid õpinguid 2012. aastal. 3 vastajat (11.5%) alustasid õpinguid 2011. aastal ning 2 vastajat (7.7%) alustasid õpinguid 2010. aastal. 2 vastajat (7.7%) alustasid andragoogika magistriõpinguid mõnel muul aastal, mida täpsustatud pole.
2. Mis aastal lõpetasid andragoogika magistri eriala Tallinna Ülikoolis?
Joonis 10. Küsimuse ”Mis aastal lõpetasid andragoogika magistri eriala Tallinna Ülikoolis?” tulemused protsentuaalselt.
26 vastajast 7 (26.9%) lõpetasid andragoogika magistri eriala õpingud Tallinna Ülikoolis 2014. aastal. 6 vastajat (23.1%) lõpetasid aastal 2015. 1 vastaja (3.8%) lõpetas õpingud 2010. aastal. 3 vastajat (11.5%) omandas andragoogika magistrikraadi 2011. aastal. 3 vastajat (11.5%) lõpetasid andragoogika eriala 2012. aastal. Seevastu 6 vastajat (23.1%) lõpetasid andragoogika eriala 2013. aastal.
3. Asusin andragoogika magistri eriala õppima, sest… (palun valige sobiv variant)
Joonis 11. Küsimuse ”Asusin andragoogika magistri eriala õppima, sest.. (palun valige sobiv variant)” tulemused protsentuaalselt.
26 vastajast 11 (42,3.) asusid andragoogika magistri eriala õppima, sest eriala huvitas neid. 6 vastajale (23.1%) meeldis töö, mida selle eriala haridusega teha saab. Kahele vastajale (7.7%) pakkus andragoogika magistri erialale õppima asumine eneseteostust. 1 vastaja (3.8%) vastas, et asus antud erialale õppima, sest eriala oli populaarne. 1 vastaja (3.8%) jaoks oli andragoogika magistri erialale õppima asumine loogiline jätk andragoogika bakalaureuse eriala lõpetamisele. Ühele vastajale (3.8%) soovitasid vanemad andragoogika magistri erialale õppima suunduma. 4 ülejäänud vastajat (15.4%) valisid vastusevariandiks ”Other” ning ei täpsustanud andragoogika magistri erialale õppima asumise põhjuseid.
4. Kuivõrd oled rahul valitud õppekavaga?
Joonis 12. Küsimuse ”Kuivõrd oled rahul valitud õppekavaga?” tulemused protsentuaalselt.
Küsimusele vastas 26 vilistlast. Skaala jaotati 5 erinevaks osaks, kus 1 – ei ole üldse rahul ning 5 – olen väga rahul.
11 vastajat (42,3.) on valitud õppekavaga väga rahul. 13 vastajat (50%) hindasid õppekavaga rahulolu skaalal number neljaga, ehk siis nemad on valitud õppekavaga rahul. Seevastu 2 vastajat (2.7%) rahulolu õppekavaga on pigem neutraalne ehk skaalal number 3. Rahulolematust valitud õppekava suhtes vastuste seast ei ilmnenud.
5. Palun põhjenda oma hinnangut.
Küsimusele vastas 23 vilistlast. Toodi välja, et õppekava oli väga huvitav ning ained olid sisukad. Märgiti, et õppekava pakkus professionaalset tuge ning lisaks akadeemilistele teadmistele areneti ka isiksusena. Mitu vilistlast vastasid, et õppekava jäi liialt teoreetiliseks ning praktikat sellevõrra väheseks. Vastustest ilmnes ka, et oleks võinud rohkem kaasata erinevaid praktikuid kasvõi külalislektorite näol. Praktiliste oskuste ja nende praktiseerimine koos teooriaga oli ühe vilistlase sõnul õppekava suurim puudus. Head hinnangut magistriõppekavale põhjendati sellega, et andragoogika magistri õppekava annab eeldused ja teadmised töötamaks erinevatel ametikohtadel, mis on seotud protsesside, inimeste ja iseenda juhtimisega ehk siis sotsiaalvaldkonnas. Ka karjäärilist liikumist edendanud ning sügavamaid teadmisi haridusvaldkonnast on andragoogika magistriõpe vilistlastele pakkunud.
Vilistlane 1: Väga meeldis Helina Kibar, kuna ta oli praktik. Rohkem oleks võinud olla praktikuid, kasvõi külalislektoritena et aidata leida seoseid, kuidas õpitud teadmisi ka teistel ametikohtadel kasutada või ärisektori vaadet sisse tuua.
Vilistlane 2: Andragoogika õpinguid toetasid väga palju minu isiksuslikku kasvu ning kuna ma ka ei töötanud sel ajal samal erialal, siis oli minu jaoks kõik uudne ja väga täisväärtuslik ja seda on see ka nüüd. Tänasele töökogemusele tuginedes võin öelda, et antud õppekavas võib olla jäi vajaka äristrateegia ja personalitöö sidumine koolitus- ja arendustegevusega.
Vilistlane 3: Enamasti jäin kõigega rahule, ainete sisuga ja lektoritega. Liiga suur rõhk on kvalitatiivsel uurimisviisil, samas ei saanud sellest täit selgust ja ülevaadet – enam ei tea, kas iseenda küündimatuse või õppejõudude lähenemise tõttu. Kasulik oli enesetundmise kaudu õppimine. Kasulik oli see nii töö- kui ka muidu elus.
Vilistlane 4: Õppekava jäi pisut teoreetilisemaks, kui oleksin oodanud.
6. Millised on probleemid, millega puutusid kokku õpingute ajal?
Küsimusele vastas 25 vilistlast. Olulise probleemina tõid vilistlased välja ajapuuduse ning selle, et selgitused magistritöö kirjutamise osas olid segased ja magistritööd lubati küllaltki hilja kirjutama hakata. Eraelu ning kooli ühildamine oli keeruline ning probleemidena tõid vilistlased palju välja ka isiklikke probleeme, mida nad konkreetselt ei täpsustanud. Muret valmistas ka see, et hindamissüsteem ning see, mille alusel hinnati, ei olnud selge. Samuti ületas tegelik õppekoormus vilistlaste arvates osaajaga õpingute mahu. Uurimisseminarid olid oma sisu poolest kesiseks jäänud, sest käsitleti ühtesid ja samu asju ning räägiti neist liiga palju. Samas tõid tudengid välja, et kool toetas väga ning ollakse selle üle väga tänulikud. Õppejõud olid vilistlaste sõnul toetavad ning väga arvestavad.
Vilistlane 1: Peamine probleem oli mina ise – ei saanud kõigest ehk nii aru, nagu eeldatud. Magistritöö koostamiseks mõeldud uurimisseminarid jäid kesiseks, ühest ja samast asjast räägiti liiga palju, samas ei suudetud mõisteid piisavalt selgitada või ei suutnud ma neid vajalikul tasemel ise omandada. Metodoloogia tervikuna jäi nõrgaks. Rohkem oleks tahtnud ka teooriat, eriti kui silmas pidada, et praktikat olin õppimise ajaks juba 10 aastat teinud.
Vilistlane 2: Probleeme õpingute ajal ei esinenud, meil oli väga hea ja toetav kursus, samuti tahan tunnustada ka õppejõudusid, kes suhtusid oma üliõpilastesse väga toetavalt ja arvestavalt. Aitäh teile selle eest!
Vilistlane 3: Meil oli aine Andragoogika alles teisel aastal. Ilmselt oleks loogilisem olnud, et taoline sissejuhatav aine oleks olnud varem.
Vilistlane 4: Peamiste probleemidena mäletan, et alati ei olnud selge, mida hinnatakse, kohati ületas koormus osaajaga õpingute mahu ning refleksiooni roll õpingutes oli kohati ebaselge.
7. Millised on sinu ettepanekud andragoogika eriala magistri õppekava osas?
Küsimusele vastas 21 vilistlast. Vilistlased tõid välja, et õppkava võiks sisaldada rohkem praktilisi aineid, nagu näiteks õppekava/õppeprogrammi koostamine ja psühholoogia ning projektijuhtimise aineid. Samuti pakuti välja, et õppekavasse võiks tuua ka sisse aine, mis selgitaks rohkem personalitöö ning äristrateegia sidumist andragoogika erialaga. Kirjutati ka sellest, et suurem rõhk võiks olla kvantitatiivsel uurimisviisil või vähemasti võiks uurimisviis olla rohkem kombineeritud. Soovitati andragoogika magistri õppekavasse ärilist vaadet sisse tuua, et õppija saaks aimu sellest, kuidas andragoogikat juhtimises kasutada ning kuidas koolitusjuhina või koolitusspetsialistina tuvastada, kas probleemi lahenduseks on koolitus või tegemist on juhtimisveaga. Toodi ka välja, et õppekavas võiks olla suurem rõhk ainetel, mis arendaks üliõpilaste digipädevusi ning annaks võimaluse osaleda rahvusvahelistes koostööprojektides. Mainiti ka seda, et üldpädevusi tõstvad ained (näiteks koostööoskused, kirjalik ja suuline kommunikatsioon, kriitiline mõtlemine jne) peaks õppekavas olema. Vastustes ilmnes ka see, et rohkem tuleks keskenduda õppimise puhul inimese elukulule kui tervikuna ning andragoogikat ja pedagoogikat vähem vastandada, kuna MÕK-i (muutunud õpikäsitlus) raames on andragoogika ja pedagoogika arusaamas suures osas ühtlustunud.
Vilistlane 1: Kindlasti peaks olema üldpädevusi tõstvaid (koostöösoskus, teaduslik teadmine, infootsing ning erialased allikad, kirjalik ja suuline kommunikatsioon, kriitiline mõtlemine, uurimistöö metodoloogia ja kirjutamine) kursusi ning erialaseid loenguid, samas võiksid need olla omavahel seotud. Konkreetsust ning selgeid kokkuleppeid. Kui palju on vaja loomingulisust?
Vilistlane 2: Veidi enam koostööd ja lõimitust teiste erialadega, suurem rõhk üliõpilaste digipädevuste arendamisele. Enim võimalusi rahvusvahelisteks koostööprojektideks. Väga oluline oleks luua rohkem seoseid ja koostöövõimalusi õpetajakoolituse õppekavaga. Rohkem keskenduda tervikule, õppimisele inimese elukulu kontekstis, ei tohiks olla andragoogika ja pedagoogika vastandumist. MÕK-i raames on arusaamad väga suures osas ühtlustunud.
Vilistlane 3: Rohkem tuua ärilist vaadet sisse, et õppida oma teamisi laiemalt kasutama. Võiks olla üks moodul isegi sellest, kuidas andragoogikat kasutada juhtimises. Kui mõelda koolitusjuhi positsioonile, siis on vaja aru saada, kas probleemi saab lahendada koolitusega või on tegelikult juhtimisviga. Igapäevaelus kipuvad juhid väga kergelt tellima koolitusi, kui midagi ei toimi, tegelikult on vaja aga muuta hoopis töökorraldust vms. Ehk siis laiendada koolitusvajaduse tuvastamise oskuseid.
Vilistlane 4: Magistri õppekavasse võiks olla pikitud veelgi enam praktilise suunitluse ja kontekstiga aineid, mis võimaldaksid olla “lähemal” võimalikele edasistele ametialastele valikutele. Tööalaselt andis minu jaoks palju koolitusprotsesside juhtimise aine, mis võimaldas ettevõttesisese koolitusvaldkonna igapäeva ja tegevusi paremini mõista. Lisaks võiks õpinguid veelgi teadvustatumalt läbida mitteformaalse õppimise teema. Kuigi eeldatavasti on praeguste arengute juures juba mitteformaalse õppe suund õppekavas tugevamalt sees, võiks ka see olla üks soovitustest-ettepanekutest. Eriti just mitteformaalse õppimise tunnustamise ja analüüsimise pool.
8. Millised on sinu ettepanekud andragoogika eriala maine kujundamiseks?
Küsimusele vastas 18 vilistlast. Vilistlased tõid kõige rohkem välja seda, et õppekava tänast nime võiks muuta. Rõhuda rohkem sellele, et andragoogika, see on täiskasvanuharidus ning kaasata rohkem andragoogika sünonüümi ning võtta see paralleelselt kasutusse. Toodi välja, et andragoogika õppekava nimetusena on liialt spetsiifiline ja jääb tavainimesele kaugeks ning ei pruugi tekitada huvi ja anda edasi õppekava sisu potentsiaalsetele õppijatele. Samuti toodi välja, et sellest erialast tuleks rohkem rääkida ning selgitada, kus neid oskusi ning teadmisi rakendada saab, kuna praegu on keeruline luua seost konkreetsete erialade, projektide ning teemade vahel, milles andragoogika vilistlased eristuksid teiste erialade vilistlastest. Vastusest ilmnes ka see, et andragoogika eriala maine on juba praegu küllalt hea ning vilistlane, kes teeb oma tööd hästi ning on eeskujuks, parandab mainet. Pakuti välja ka seda, et teha koostööd erinevate ettevõtete ja organisatsioonidega, kus töötavad andragoogid.
Vilistlane 1: Ei oska öelda, selleks et alustada andragoogika õpingutega, peab juba alustav üliõpilane kandma andragoogile kohaseid väärtusi ja olema siiski kõrge empaatiavõimega. Võib -olla teha koostööd erinevate ettevõtetega ja organisatsioonidega, kus töötavad andragoogid (Swedbank, If Kindlustus, Innove).
Vilistlane 2: Täna näen kuivõrd andragoogika eriala isiklikus ja tööalases plaanis minu jaoks uksi avas, kuigi ülikooli astudes ei olnud mul selget ülevaadet, mida tegelikult õppima lähen. Kuna tegemist on täiskasvanuhariduse valdkonnaga, siis ongi noortel, äsja keskkoolist ja sealsest kultuurist/süsteemist välja tulnuna selle olemust keerulisem mõista. Kuigi õpingute sisu ei puuduta vaid täiskasvanuharidust vaid õppimist üldisemalt ning elukestvas kontekstis, siis võiks see selgemini esile tulla, samuti võiks sisseastujatel olla võimalik paremini vilistlastega kontakti saada. Miks mitte teha ka vilistlastega videonarratiivid nende õpingutest ja selle mõjust, mis aitaks konteksti ja õpingutest avanevaid võimalusi paremini mõista.
Vilistlane 3: Võiks mõelda ja kaaluda, kas õppekava tänane nimi annab edasi õppekava sisu potentsiaalsetele õppijatele? Kas nimetus tekitab huvi ja seoseid mina-õppekava-karjäär? Kas nimetus kõnetab? Minu arvates on õppekava sisuliselt oluliselt tugevam kui nimi ning see võib olla üks takistus andekate ja erialale sobivate õppijate leidmisel. Kui potentsiaalne õppija valib õppekava, siis esialgu sirvitakse õppekavade nimesid ja just see on koht, kus andragoogika võib konkurentsist välja langeda ilma, et jõuaks hakata sisuliselt konkureerimagi.
Vilistlane 4: Larissa ja Katrin teavad minu esimest pakkumist: andragoogika see on täiskasvanuharidus ehk kas tuleks kõne alla kaasata rohkem teist sõnapaari (sünonüümi) andragoogikaga paralleelselt kasutusse. Ma arvan, et andragoogikal on maine väga hea, aga mida mõtlete edasise kujundamise all? Või on see hoopis aktuaalsemaks muutmine, kõlavamaks, nähtavamaks tegemine.
9. Millisena näed andragoogika valdkonnaga seotud töö leidmise võimalusi peale magistriõppe lõpetamist?
Joonis 13. Küsimuse ” Millisena näed andragoogika valdkonnaga seotud töö leidmise võimalusi peale magistriõppe lõpetamist?” tulemused protsentuaalselt.
Küsimusele vastas 26 vilistlast. 11 vastajat (42.3%) peab andragoogika valdkonnaga seotud töö leidmise võimalusi peale magistriõppe lõpetamist väga heaks. Seevastu 2 vastajat (7.7%) tunnevad, et võimalused on ebamäärased ning nad on mures. 2 vastajat (7.7%) ei ole võimalustele mõelnud ning 11 vastajat (42.3%) on küsimusele vastanud vastusevariandiga “Other” ning pole täpsustanud, milliseks nad võimalusi peavad.
10. Kuivõrd rahul oled andragoogika eriala magistri õpingutega? Palun vali skaalal sobiv variant.
Joonis 14. Küsimuse ” Kuivõd rahul oled andragoogika eriala magistri õpingutega? Palun vali skaalal sobiv variant.” tulemused protsentuaalselt.
Küsimusele vastas 26 vilistlast. Skaala jaotati 5 erinevaks osaks, kus 1 – ei ole üldse rahul ning 5 – olen väga rahul.
5 vastajat (42.3%) vastasid, et on andragoogika eriala magistriõpingutega väga rahul. 12 vastajat (46.2%) on rahulolu õpingutega hinnanud skaalal numbriga 4, mis tähendab, et nad on rahul. 3 vastaja (11.5%) rahulolu andragoogika eriala magistriõpingutega on neutraalne.
11. Palun põhjenda oma hinnangut.
Küsimusele vastas 18 vilistlast. Vilistlased tõid peamiselt välja, et andragoogika magistri eriala oli väga huvitav ning õpingud andsid vilistastele palju uusi teadmisi ja vilumusi, mis on edaspidises elus suuresti kasuks tulnud, nii tööelus kui ka eraelus. Vilistlased märkisid, et õpingud andsid neile oskuse mõista ja avastada rohkem nii iseennast kui ka väliseid protsesse. Ka õppetöö vorm ning meetodid on see, mida vilistlased positiivsest küljest välja tõid. Toodi ka välja, et magistriõpingute uuesti alustamine oli miski, mis jättis mõru maitse suhu, ent samas ei ole võimalik niimoodi oma emotsioonide pinnalt eriala õpinguid madalamalt hinnata. Maniti ka seda, et valikud oleks võinud olla mitmekesisemad, vilistlase huvidest lähtuvalt.
Arutelu
Järgnevalt on välja toodud internetipõhise küsitluse kaudu saadud oluliseimad tulemused ning järeldused. Arutelu on jaotatud kaheks osaks, mille järgi tulemused ning järeldused on jaotatud: kogemus ning rahulolu ja hinnangud. Kogemuse on toodud välja vilistlaste probleemid, millega nad õppimise ajal kokku puutusid ning põhjused, miks nad andragoogikat õppima asusid. Rahulolu ning hinnangute osas on kirjeldatud seda, kuivõrd on vilistlased rahul andragoogika õpingutega ja õppekavaga ning millised on selle põhjused. Samuti tuuakse selles osas välja vilistlaste hinnangud selle kohta, millised on töö leidmise võimalused pärast andragoogika eriala lõpetamist.
Enim küsitlusele vastanud vilistlasi asus andragoogika bakalaureuse õppekavale õppima 2008. aastal. Peamise põhjusena toodi välja fakt, et eriala huvitas neid. Peamiste problemidena tõid bakalaureuse eriala tudengid välja selle, et õpitavat teooriat ei osatud alati praktikaga siduda ning ei mõistetud, kuidas andragoogika erialal õpitav teooria andragoogiku töösituatsioonis reaalselt välja näeb. Lisaks valmistasid muret isiklikku laadi probleemid, näiteks ajapuudus. Tajuti ka seda, et alati ei olnud piisavalt suuniseid, millistele põhimõtetele peaks õppija vaatenurk lõpuks vastama, kui õpitu on omandatud.
Magistri õppekava vilistlastest, kes küsitlusele vastasid, astusid enamik andragoogika magistrantuuri 2009. aastal ning 2015. aastal. Nagu bakalaureuse vilistlased, nii tõid ka magistri vilistlased õppima asumise peamise põhjusena välja selle, et eriala huvitas neid. Magistri vilistlaste peamisteks murekohtadeks oli ajapuudus ning see, et magistritöö kirjutamiseks oli vähe aega ning juhised selleks olid segased. Vilistlaste jaoks tegi muret ka see, et põhimõtted, mille alusel hinnati polnud alati selged ning tegelik õpppekoormus ei olnud vastavuses osakoormusega.
Valdav enamus bakalaureuseõppe vilistlastest on õppekavaga väga rahul ning rahul. Põhjustena toodi välja see, et õppekava toetas soovi õppida ning saadud teadmised aitasid edasises elus nii tööalaselt kui ka eraeluliselt. Töö leidmise võimalusi peale bakalaureuseõppe lõpetamist peavad vilistlased võrdselt nii väga heaks kui ka ebamääraseks, mis tekitab vilistlastes muret.
Magistri õppekava vilistlased olid õppekavaga valdavalt rahul. See tuleneb sellest, et õppekava oli nende sõnul huvitav ja sisukas ning pakkus tuge nii professionaalselt kui ka akadeemiliselt. Samuti areneti isiksusena. Magistriõppe vilistlased peavad võimalusi leida valdkonnaga seotud töö peale andragoogika magistriõppe lõpetamist väga heaks. Samas on võrdne osa küsitletud vilistlasi jätnud täpsustamata, milliseks nad valdkonnaga seotud töö leidmise võimalusi peavad.
Kokkuvõte
Käesoleva artikli uuringuandmetele tuginedes ning lähtuvalt uurimuse eesmärgist ning probleemist järeldatakse, et andragoogika bakalaureuseõppe ning magistriõppe vilistlased on läbitud õpingutega ning õppekavadega rahul. Õpingud bakalaureuseastmes ning magistrantuuris on lisaks professionaalsele vilumusele ning teadmistele ja arengule toetanud ka isiklikku kujunemist. Andragoogika valdkonnaga seotud töö leidmist peale õpingute lõpetamist peavad vilistlased ühtaegu nii väga heaks kui ka ebamääraseks, mis on osaliselt seotud sellega, et tööandjatel ning inimestel üldiselt ei ole piisavalt teadmisi ja ettekujutlust sellest, mis on andragoogika ning milline on andragoogika kui sõna definitsioon.
Vilistlaste peamised ettepanekud andragoogika õpingute ning õppekavade osas seisnevad õppekava tänase nime muutmises, mis annaks andragoogikakaugetele inimestele võimaluse andragoogikat rohkem mõista, mis praeguse nime spetsiifilisuse tõttu suhteliselt keeruline on. Lisaks tekitaks see rohkem huvi potentsiaalsete õppijates. Samuti on vilistlaste soovituseks ning ettepanekuks see, et andragoogika õppest tuleb rohkem rääkida ning selgitada ja luua seoseid selle kohta, kuidas andragoogika eristub teistest erialadest ning millised on andragoogi rakendusvõimalused erinevates ettevõtetes ja projektides.
Allikad
Brennan, J. & Williams, R. (2004). Collecting and using student feedback. A guide to good practice. Centre for Higher Education Research and Information.
Brinko, K. T. (2010). The Practice of giving Feedback to improve teaching: What is effective? Ohio State University Press
http://www.jstor.org/stable/pdf/2959994.pdf?acceptTC=true
Eesti Üliõpilaskondade Liit (2005). Tagasiside kõrghariduses – Eesti Üliõpilaskondade Liidu seisukohad. Kasutamise kuupäev 28.01.2016. a.
Allikas: http://www.eyl.ee/public/files/tagasiside%20korghariduses.pdf
Haaristo, H.-S. (2014). Üliõpilaste tagasiside Eesti kõrgkoolides. Poliitikauuringute Keskus Praxis
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=202071
Kalda, L. (2013). Milleks meile üliõpilaste tagasiside? Kasutamise kuupäev 05.01.2016. a. Allikas: http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/264
Kidron, A. (2008). Uurija käsiraamat. Miks ja milleks? Kuidas? Mis meetodil? Tallinn: Mondo
Tallinna Ülikooli andragoogika bakalaureuseõppe õppekava
Tallinna Ülikooli andragoogika magistriõppe õppekava
Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine kõrghariduse esimesel ja teisel astmel (2013). Kasutamise kuupäev 24.01.2016. a.
Allikas: http://ekka.archimedes.ee/wp-content/uploads/Oppekavagrupi-kvaliteedi-hindamine-2015.pdf