Perspektiivsus

Print Friendly, PDF & Email

Antud lehele on koondatud soovitused edasisteks uuringuteks, et noorte andragoogide uurimisveskid ikka jätkuvalt jahvataksid!

UURIMUSE KAVANDAMINE KUI OTSUSTUSPROTSESS: SOTSIAALTEADUSTE BAKALAUREUSE ÜLIÕPILASTE NÄITEL

Tegemist on uudse ja perspektiivse lähenemisega. Kuna antud uurimuse käigus ei saavutatud ressursipiirangute tõttu andmete küllastumist siis on võimalik jätku-uuringu läbiviimine. Uurida tasub eraldi üliõpilasi, kes ei soorita esimese katsel uurimistööd edukalt (antud uurimusse polnud neid kaasatud). Samuti uurija isikuomaduste ja identiteedi mõju – osad intervjueeritud täid neid välja otsuste mõjutajatena. Teada on, et soov identiteeti säilitada ja enesehinnangut tõsta mõjutab motivatsiooni (Shamiri, 1990). Juhul kui ärevuse tundmine mõjutab uurimuse teostamist negatiivselt, siis peaksid uurimuse tegemisel probleemid tekkima tõenäolisemalt neurootilistel ja välise kontrollikeskmega õppijatel. Väärtuslikud oleksid ka arendusuuringuid üliõpilasi abistada võivate otsustustehnikate ja abivahendite loomiseks, kohandamiseks ja hindamiseks.

AJA KAVANDAMINE KUI VÕIMALUS ÜLIKOOLIÕPINGUTEGA
PAREMINI TOIME TULLA

Edasiste uurimuste käigus oleks vajalik uurida ülikooliõpingutel aja kavandamist tõkestavaid või piiravaid tegureid, et mõista paremini, kuidas oleks neid võimalik ületada, et aega tulemuslikumalt kasutada. Samuti oleks vaja edasi uurida spontaansete ja süsteemsete tegevuskavade tulemuslikkust.

SOOJENDUSTEGEVUSE FUNKTSIOONID TÄISKASVANUKOOLITUSES

Uurimist vajaksid tegurid, mis võivad mõjutada soojendustegevuse kasutamist (koolituskontekst ja –valdkond, koolituse kestvus, sihtgrupp, koolitaja koolituskogemus); ohud ja piirangud soojendustegevuse kasutamisel (õpibarjäärid ja kaitsed, mis võivad tekkida); protsesside sulgemist ja lõpetamist soodustavad tegevused; soojendustegevuse mõju koolitajale.

GRUPI ARENGUETAPPIDES ÕPPIMINE ÜLIÕPILASTE KOGEMUSTES

Ettepanekuks jätku-uurimuse osas on järgimine teema: „Õppejõudude mõjusus grupis õpetamisel”. On teada, et grupi erinevates arenguetappides on grupi juhitavus erinev ja õppejõudude mõju grupile samuti erinev, seega oleks perspektiivikas uurida, kuidas õppejõud grupi arenguetappides üliõpilaste õppimist ja arengut mõjutavad.

ÜLIÕPILASTE ÕPIBARJÄÄRIDE ÜLETAMISE TOETAMINE ÕPPEJÕUDUDE ARUSAAMADES

Uurida võiks: artiklis välja toodud teisi õpibarjääride liigitusi (oluline õpibarjääride mitmekülgse arendamise seisukohalt) või siis vaadelda madalat eneseregulatsiooni kui õpibarjääri seoses enesejuhitavusega (eneseregulatsioon on õpibarjääri ületamise üks võtmeomadusi, mis suunab õppijat õpibarjääri ületamisele). Tuleviku uurimustes oleks kasulik ka kaasata uurimusse teiste teaduskondade õppejõude (võimaldab saada mitmekülgsema ülevaate) ja laiendada uurimuse valimit (võimaldab saada üldisemad tulemused).

SOTSIAALNE ÕPPIMINE SUHTLUSPORTAALIS ÜLIÕPILASTE KOGEMUSES FACEBOOKI  NÄITEL

Edasiseks uurimiseks oleks huvitav teada, kas sooline või vanuseline erinevus muudaks vastuseid. Samuti teadvustavad andragoogika teise kursuse tudengid sotsiaalset õppimist ning on võimalik, et intervjueerides üliõpilasi, kellel puuduvad teadmised sotsiaalsest õppimisest, vastaks teisiti ning tulemused erineks praegustest.

ERIALAPRAKTIKAL ÕPPIMINE: MÕJU ÜLIÕPILASE ERIALASELE ARENGULE

Edasised uuringud erialapraktika mõjust erialasele arengule on vajalikud võrdlevast aspektist, et luua parem alus teadlikule erialapraktikal õppimisele. See tähendab vajadust samalaadsete uuringute järele teiste õppekavade kontekstis, et kõikidel õppekavadel viidaks läbi teadlik ja mõjus erialapraktika

TÄHENDUSLIKUD ÕPIKOGEMUSED: NENDE KUJUNEMISE TOETAMINE ÜLIKOOLIS

Edasiste uurimuste puhul oleks vaja uurida tähenduslike õpikogemuste kujunemist takistavaid tegureid, mis tulenevad üliõpilaste arusaamadest õppimisele ja kogemustele tähenduste omistamisel.

TÄISKASVANUTE KOOLITUSE MÕJU HINDAMINE ÕPPIJANA

Uurimuse perspektiivsus seisneb aspektis, et see loob aluse õppijale suunatud koolituse mõju hindamise oskuste väljaarendamiseks. Sellest tulenevalt on võimalik jätku-uurimuse teema koolituse mõju hindamise meetodid, mida õppijad saaksid iseseisvalt või koolitaja abiga kasutada.